Arhiiv: News
Uudised
BLRT Grupp osaleb projektides, mis soodustavad keskkonnahoidliku laevanduse arengut. Eesti kontserni kuuluv laevaehitustehas Western Baltija Shipbuilding sõlmis Norra suurima parvlaevafirmaga Torghatten Nord AS lepingu võtmevalmis täiselektrilise parvlaeva ehitamiseks.
Akutoitel töötav täiselektriline laev on ette nähtud reisijate, autode ja lasti veoks. Norra saarte vahel kurseerima hakkava parvlaeva pikkus on 73,3 meetrit ja laius 14,3 meetrit. Ehitus peaks kava kohaselt lõppema 2026. aasta esimeses kvartalis.
Koostöös projekteerimisfirmaga Norwegian Ship Design töötatakse välja parvlaeva põhiprojekt, tööprojekti koostab BLRT Grupi insenerifirma Western Baltic Engineering.
„Elektrilaevade ehitusturule sisenemine on hea võimalus jääda konkurentsivõimeliseks ning pidada sammu mitte ainult laevanduse oleviku-, vaid ka tulevikutrendide ja -suundumustega, mida dikteerivad kliimamuutused ning vajadus järgida Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) nõudeid, võttes laevaehituses kasutusele uusi tehnoloogiaid ja rakendades parimaid lahendusi, nagu näiteks keskkonnasõbralikke kütuseid, digitaliseerimist, nutikat projekteerimist, hübriidajameid ja palju muud,“ rõhutas BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman, lisades, et taolise parvlaeva võtmevalmis ehitamine on järjekordne samm kontserni laevaehitusstrateegia elluviimise suunas.
Ehitatav parvlaev mahutab 50 sõiduautot ja 199 reisijat. Ta hakkab iga päev sõitma Svolværi linna ja Lofootide saarestikku kuuluva Skrova väikesaare vahel, suvel aga üle Vestfjordi Skutviki. Polaarjoonest põhja pool valitsevate karmide ilmastikuolude tõttu saab parvlaev endale kinnise autoteki. Samuti on projektis tehtud rõhuasetus laeva väikesele energiatarbimisele.
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni andmetel moodustab meretranspordi CO2 heite maht kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkogusest ligi 2–3% ning fossiilkütuste põletamisel tekkiv vääveloksiidi heitkogus SOx koguheitmest kuni 15%. Kõik see aitab oluliselt kaasa ülemaailmsele soojenemisele ja keskkonna saastumisele. Laevaomanike tähelepanu keskmes on jätkuvalt alternatiivsete kütuste ja rohetehnoloogiate areng ning nende rakendamine.
Uudised
BLRT Grupp omandas veebruari lõpus Rapla maakonnas Kohila vallas uue ajakohase valukoja rajamiseks 22,5 tuhande ruutmeetri suuruse krundi, mis müüdi enampakkumisel umbes 181 tuhande euro eest. Uut tehast hakkab haldama BLRT Grupi tütarettevõte BLRT Valukoda.
Kontsern suutis säilitada ainukese suure valutehase Eestis – BLRT Valukoja, mis tähistas 2023. aasta septembris oma 10. sünnipäeva. Ettevõtte olulisimad kliendid Skandinaavias ja Eestis vajavad täna üha enam suuremõõtmelisi ja suurekaalulisi toorikuid, samas ei võimalda seda ei BLRT Valukoja käsutuses olevad seadmed ega kontserni Tallinnas paiknev tootmisala. Seetõttu otsustati leida uue tehase ehitamiseks soodsam koht, kus oleks parem logistika ja tõhusamad ladustamisvõimalused.
„Keerulisele majandusolukorrale vaatamata jätkab BLRT Grupp investeerimist oma eri ärivaldkondade arendamisse. Meil on hea meel, et lisaks võimalusele laiendada malmist ja vanametallist valandite tootmist, et vastata meie klientide ootustele, anname oma panuse ka regionaalsesse arengusse, sest uus tehas annab tööd umbes 70 inimesele, kellest enamik tuleb meile loodetavasti Kohila vallast,” kommenteeris ostu BLRT Valukoja tegevjuht Paul Gross.
Ehitusprojektiga tuleks ühele poole jõuda selle aasta lõpuks, selleks ajaks loodab ettevõte saada ehitusloa. Tehas kavandatakse valmis ehitada 2026. aasta alguses. Selle maksumuseks võib kujuneda ligikaudu 14 mln eurot.
BLRT Valukoda on Läänemere piirkonna suurima tööstuskontserni BLRT Grupp tütarettevõte, kus töötab täna umbes 30 inimest. BLRT Valukoda toodab aastas ligi 1 mln kilogrammi toorikuid, millest 90% läheb ekspordiks.
Uudised
24. veebruaril tähistame Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva.
Uudised
Sõbrapäevale järgneval päeval andis kultuuriministeerium üle konkursi „Kultuurisõber 2023“ tunnustused, millega tänatakse kultuurivaldkonda panustanud ettevõtteid ja metseene. Kultuurisõbra tiitlite kõrval jagati välja ka kultuuri sõbra tänukirjad, millest üks läks BLRT Grupile.
Esimest korda saime sama tunnustuse osaliseks 11 aastat tagasi, ühtekokku aga neljal korral – aastatel 2012, 2014, 2018 ja 2023.
BLRT Grupp on pikka aega olnud Saaremaa ooperipäevade suurtoetaja, teinud koostööd Vene Teatriga Eestis ning pannud õla alla Tallinna merepäevadele. Muuhulgas panustame ka noorte muusikute arengusse, spordi ja hariduse edendamisse ning eriilmeliste konverentside ja festivalide korraldamisse, sest kõik see liidab kogukondi ning rikastab meie kõigi elu.
Uudised
Ida-Virumaal peeti 1.–2. veebruaril 15. korda rahvusvahelist kutsevõistlust „Viru Welder“, mille üheks toetajaks oli BLRT Grupp. Üritus on aastate jooksul üha enam populaarsust kogunud ning jõudnud välja rahvusvahelisele tasandile. Tänavu olid seal esindatud kutsehariduskeskused Eestist, Lätist, Leedust ja Ukrainast ning ühes keevitajatega olid mõõtu võtmas CNC-pingi operaatorid.
Võistlus toimus Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ajakohastes keevituslaborites, kus 15 keevitajat ja 8 CNC-pingi operaatorit neljast riigist rebisid oma ala parima tiitli nimel.
„Eestit olid esindamas Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool ja Tartu Kutsehariduskeskus. Esimese kolme koha omanikele mõlemas kategoorias – keevitamine ja CNC-eriala – panime välja auhinnad,“ rääkis BLRT Grupi personalitalituse koolitusjuht Alena Nessõn.
Parimaks keevitusmeeskonnaks tunnistati tulemuste põhjal Pärnumaa Kutsehariduskeskuse noored. Parimaks CNC-erialade meeskonnaks valiti Läti esindajad Liepāja Riiklikust Tehnikumist.
„Meie jaoks on oluline toetada haridusalgatusi, mis aitavad populariseerida noorte seas töötleva tööstuse keskseid ameteid. Tänu taolistele kutsevõistlustele on keevitajatel ja CNC-pingi operaatoritel võimalus näidata oma andeid ja oskusi, vahetada kogemusi ja leida uusi kanaleid ametialaseks arenguks. BLRT Grupp paneb ka edaspidi oma õla alla ettevõtmistele, millel on tähtis roll kujundamaks hea kvalifikatsiooniga spetsialiste, kes suudavad edukalt toime tulla ees seisvate väljakutsetega,“ avaldas oma arvamust Alena Nessõn.
Uudised
Uudised
15. septembril toimus Klaipėdas Mereabi uute nüüdisaegsete pääste- ja tuletõrjevahendite hooldusjaama ning kontoriruumide pidulik avamine. Suuremale pinnale kolimine on oluline etapp ettevõtte arengus, mis võimaldab tal laiendada oma tegevust pääste- ja tuletõrjevahendite hooldus-, remondi- ja müügiteenuste turul.
Mereabi juhatuse liikme Marina Skljarova sõnul olid Mereabi Klaipėda filiaali endised tootmisruumid 400 m2 suurused, mis ei olnud piisav, et tulla toime kasvava tellimuste hulgaga. Seetõttu otsustati end sisse seada avaramal, 1400 ruutmeetrisel pinnal, mis sai moderniseeritud ja kohandatud nii hooldusjaama kui ka kontori vajadustele vastavaks. Uued Mereabi ruumid asuvad Vakarų laivų gamykla ettevõtete grupi territooriumil, kus on toimiv logistikataristu, mis muudab töö mugavaks ja tõhusaks.
Kolimise käigus viidi uude jaama olemasolevad õhu- ja gaasikompressorid, survekontrollseade ja muud masinad. Lisaks said osaliselt ostetud ja paigaldatud uued abiseadmed: jaama ventilatsiooni-, kütte- ja veevarustussüsteemid. Hooldusjaamas on täielikult seadmestatud päästepaatide remondi- ja hooldustsehh, päästeparvede ja individuaalsete päästevahendite kontrollala ning tuletõrjevahendite hooldusjaoskond.
Töötajatele on tagatud ka olmetingimused uute riietus-, duši-, puhke- ja toitlustusruumide näol.
Marina Skljarova sõnul arvestati kontoriruumide projekteerimisel ettevõtte tulevikuväljavaateid. „Ühest küljest jäi vana Klaipėda kontor kitsaks, teisest küljest tahtsime luua oma töötajatele moodsama ja stiilsema töökeskkonna, mis rahuldaks nende vajadusi ja oleks lahendatud samas stiilis nagu meie büroo Tallinnas. Uutesse ajakohastatud ruumidesse kolimine oli asjade loomulik käik, sest meie töötajate arv kasvab. Mullu töötas jaamas neli inimest, täna kaheksa ja lähitulevikus plaanime spetsialistide, sealhulgas kontoritöötajate arvu suurendada.“
„Uus jaam võimaldab tänu oma ruumikusele tegeleda ühtaegu mitme tellimusega, mis on meie ettevõtte jaoks selge konkurentsieelis,“ kommenteeris juhatuse liige, lisades, et Vakarų laivų remontase laevaremonditehasesse saabuvate laevade teenindamise kõrval on Mereabi valmis nüüd vastu võtma ka rohkem tellimusi klientidelt väljastpoolt kontserni. Oleme oma tegevuses orienteeritud sellele, et rahuldada paljude erinevate klientide vajadusi, pakkudes teenuseid mitte ainult Leedu sadamates, vaid ka kaugemal.“
Ettevõtte kolimine värskeltvalminud tootmis- ja kontoriruumidesse on Mereabi jaoks oluline samm, et pakkuda klientidele võimalikult head teenust ja täita turunõudlust, samuti võimaldab see ettevõttel paremini vastu astuda uutele väljakutsetele ja jätkata kasvu.
Uudised
20. augustil tähistame Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 32. aastapäeva.
Uudised
Klaipėda sadamasse sisenevatelt alustelt laevaheitmete korjeks mõeldud laeva projekteerimine ja ehitamine on tööstuskontserni BLRT Grupp kuuluva laevaehitustehase Western Baltija Shipbuilding ja Baltic Workboatsi esimene suurem ühisprojekt. Lepingu kogumaksumus on ligi 11 mln eurot.
Umbes 42 meetri pikkune ja 10 meetri laiune täiselektriline laev on võimeline vedama kuni 400 m3 vedeljäätmeid, talle paigaldatakse 2000 kWh akudega varustatud peamasin, mis võimaldab alusel liikuda 8 tundi järjest ilma laadimiseta, arendades kiirust kuni 8 sõlme. Lisaks varustatakse laev automaatikaseadmetega, mille abil saab kolmeliikmeline meeskond teda tõhusalt juhtida, vähendada energiatarbimist ja parandada aluse jõudlust.
Pärast seda, kui BLRT Grupi insenerifirma Western Baltic Engineering saab valmis tööprojekti, ehitab laevaehitustehas Western Baltija Shipbuilding laevakere ja paigaldab sinna lõviosa abiseadmetest, Baltic Workboats omakorda koostab põhiprojekti ja seadmestab laeva elektri-, navigatsiooni- ja automaatikasüsteemidega ning sisustab meeskonna eluruumid.
„Oleme ülimalt rahul, et meie laevatehasel avanes võimalus ehitada, värvida ja seadmestada koos Baltic Workboatsiga jäätmete korjelaeva, mis aitab vähendada negatiivset keskkonnamõju sadama akvatooriumil, kus tegutsevad BLRT Grupi tütarettevõtted. Varemalt oleme ehitanud eri tüüpi jõumasinatega aluseid, ent see tanker on meie laevatehase ajaloos esimene täielektrilise peamasinaga laev,“ selgitas Western Baltija Shipbuildingu turundus- ja müügidirektor Ilja Andrusenko.
„Meil on hea meel, et sõlmisime järjekordse lepingu täiselektrilise laeva ehitamiseks. Varem on meie käe alt tulnud hübriid- ja elektritoitel parvlaevad ning patrull-laevad. Täna oleme väga rõõmsad, et saame valmis teha esimese täiselektrilise jõuseadmega tankeri. Eriti uhkeks teeb meid aga see, et ta hakkab merd sõitma ühe Balti riigi lipu all. Oleme ootusärevuses, sest saame taas Klaipėda sadamaga koostööd teha, varem oleme neile ehitanud töö- ja lootsilaevu. Ühtlasi ootame kannatamatult koostööd BLRT Grupi tütarettevõtte Western Baltija Shipbuildinguga, et saaksime ühendada meie ettevõtete parimad teadmised pakkumaks kliendile priima kvaliteeti ja funktsionaalsust,“ kommenteeris Baltic Workboatsi müügi- ja turundusjuht Rimo Timm.
Laev on võimeline korjama ja puhastama nii reo- kui ka vihmavett. Klaipėda sadamasse saabuvatelt alustelt kogutud laevaheitmed viiakse kaldal asuvatesse käitluskohtadesse, mis peaksid kava kohaselt töötama seitse päeva nädalas ja ööpäev läbi.
Tankeri projekteerimine juba käib, ehitusega plaanitakse algust teha tänavu sügisel. Projekt kestab 24 kuud ning kliendile kavatsetakse laev üle anda 2025. aasta suvel.
Uudised
Riia rahvusvahelisse lennujaama rajatava Rail Balticu raudteejaama ja sellega seotud taristu ehitus on täies hoos. Tööde esimesele etapile pandi punkt mais. BLRT Grupi tütarettevõtte Elme Metall meeskond lõi projektis innukalt kaasa, tarnides ehitusplatsile üle 500 sarruskarkassi, mis valmisid ettevõtte Vilniuse teeninduskeskuses.
Iga kolmest osast koosnev karkass kaalus ligi kaks kuni neli tonni, kohapeal kokkupanduna küündis karkassi pikkus 30 meetrini, kohaletoimetatud osade kogukaal oli umbes 2000 tonni. Armatuurkarkassid moodustasid Riia lennujaamas Rail Balticu raudteejaama ja sellega seotud taristu vundamentide aluse. Rail Balticu kiirraudteevõrgustik muudab Riia lennujaama keskseks transpordisõlmeks, mille kaudu reisijaid ja kaupu transportida.
Projekti peatöövõtja on B.S.L. Infra.
Rail Balticu fotod